{"id":25342,"date":"2026-09-30T15:00:11","date_gmt":"2026-09-30T13:00:11","guid":{"rendered":"https:\/\/filter.eu\/?p=25342"},"modified":"2026-09-30T15:17:46","modified_gmt":"2026-09-30T13:17:46","slug":"toostuse-jargmine-efektiivsushupe-voib-peituda-juba-olemasolevas-energias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/filter.eu\/et\/toostuse-jargmine-efektiivsushupe-voib-peituda-juba-olemasolevas-energias\/","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6stuse j\u00e4rgmine efektiivsush\u00fcpe v\u00f5ib peituda juba olemasolevas energias"},"content":{"rendered":"\n

Artikkel ilmus Geenius ja Eesti Ekspressi v\u00e4ljaandes “Eesti ettev\u00f5tluse tulevik 2026”<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eesti t\u00f6\u00f6stus seisab korraga mitme muutuse ristteel, sest energiahindade surve, kasvav vajadus varustuskindluse j\u00e4rele, taastuvenergia suurem osakaal ja tehisintellekti kiire areng muudavad nii tootmise korraldamist kui ka investeerimisotsuseid. FILTER juhatuse liikme ja grupi tegevjuhi Egert Killingu hinnangul tasub uute lahenduste otsimise k\u00f5rval vaadata kriitilise pilguga ka seda, mis ettev\u00f5tetes juba olemas on, sest sageli l\u00e4heb v\u00e4\u00e4rtuslik energia lihtsalt kaduma.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6d energeetikavaldkonnas Killingu s\u00f5nul j\u00e4tkub, kuid tavap\u00e4rasest erinevas vormis. Kui traditsiooniline t\u00f6\u00f6stus on m\u00f5nev\u00f5rra rahulikum, siis energiamajanduses kasvatavad vajadust uued s\u00fcsteemid ja muutuv tootmisstruktuur. Taastuvenergia suurem osakaal t\u00e4hendab omakorda, et elektris\u00fcsteem vajab rohkem paindlikkust ja kiiresti juhitavaid v\u00f5imsusi. \u201eJuhitavad v\u00f5imsused \u00fcles ja alla reguleerimiseks on p\u00e4rast des\u00fcnkroniseerimist vajalikud. Taastuvenergia puhul on praegu rohkem vaja stabiliseerimist \u2013 kui p\u00e4ike ei paista v\u00f5i paneel ei tooda, suudame tootmist asendada kiiresti k\u00e4ivituvate v\u00f5imsustega. Need on gaasimootorid<\/a> ja nende osakaal on kasvamas.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Energiaturu muutused sunnivad samal ajal t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid senisest p\u00f5hjalikumalt vaatama, kuidas nad oma energiaressursse kasutavad. 2022. aasta energiakriis t\u00f5i gaasihindade h\u00fcppega energiakulud teravalt juhtkondade lauale, kuid Killingu hinnangul ei tohiks efektiivsuse k\u00fcsimus piirduda ainult hinnaga. Kui sisendenergia on kallis v\u00f5i ebastabiilne, tuleb vaadata, kas ettev\u00f5te kasutab iga energiakoguse maksimaalselt \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKuna Euroopas on gaasimahud praegu \u00fcsna kehvas seisus, siis on viimane aeg hakata vaatama sisendenergia kasutamist, olgu selleks gaas, \u00f5li v\u00f5i elekter. Tuleb k\u00fcsida, kas sellest energiahulgast, mis sinu tehasesse tuleb, on ikka maksimum v\u00e4lja pigistanud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Vanade tehaste uus v\u00f5imalus<\/h2>\n\n\n\n

Erinevalt paljudest uutest tootmis\u00fcksustest tegutseb Eestis endiselt palju tehaseid, mille hooned ja tehnilised s\u00fcsteemid p\u00e4rinevad aastak\u00fcmnete tagusest ajast. See t\u00e4hendab, et ei ole alati lihtne saada tervikpilti energiavoost ja protsessidest. \u201eMeil on palju t\u00f6\u00f6stusi, mille ajalugu ulatub n\u00f5ukogude aega ning mille esimesed hooned ja mehhanismid v\u00f5ivad olla isegi 40\u201350 aastat vanad. Oleme selliste tehaste puhul teinud kaardistusi, et saada aru, kust n\u00e4iteks toonased torud jooksevad ja kuidas s\u00fcsteemid omavahel seotud on,\u201c r\u00e4\u00e4gib Killing.<\/p>\n\n\n\n

Vahel pole kellelgi vanade seadmete kohta t\u00e4pset teadmist, kust torustikud algavad v\u00f5i kus l\u00f5pevad. Ent just sellistes kohtades v\u00f5ib peituda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne efektiivsuse potentsiaal<\/a>. Filtri tehtav audit<\/a> aitab tuvastada auru- ja soojakadu ning leida v\u00f5imalusi, kuidas muidu kasutamata j\u00e4\u00e4v energia uuesti protsessi suunata. Killing nimetab seda omamoodi efektiivsuspimeduseks ehk sageli kipub ettev\u00f5ttes t\u00e4helepanu minema sellele, mida on lihtne m\u00e4rgata ja mille kohta on juhtkonnal lihtne investeerimisotsust teha. Ka rohep\u00f6\u00f6rde valguses tegeletakse enamasti n\u00e4htavate asjadega, paigaldatakse andureid ja LED-lampe, kuid t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4vad n\u00e4htamatud kaod torude ja s\u00fcsteemide sees, ehkki nende m\u00f5ju on palju suurem.<\/p>\n\n\n\n

\"Heitsoojuse
Heitsoojuse taaskasutuss\u00fcsteem v\u00f5imaldab suunata tootmisprotsessis tekkiva soojuse tagasi tehase energiakasutusse.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4itena toob Killing Eesti \u00fche suure toiduainet\u00f6\u00f6stuse, kus kasutati palju gaasienergiat toodete soojendamiseks, samal ajal kui protsessi l\u00f5pus kasutati samade toodete jahutamiseks eraldi jahutusmasinaid. Insenerit\u00f6\u00f6 tulemusel oli v\u00f5imalik s\u00fcsteemid omavahel siduda nii, et ahjudest p\u00e4rinev j\u00e4\u00e4ksoojus ei l\u00e4inud enam atmosf\u00e4\u00e4ri, vaid v\u00f5eti protsessis uuesti kasutusele. See n\u00f5udis omajagu nuputamist ja insenerit\u00f6\u00f6d, aga oli samas selgelt talupojam\u00f5istusega v\u00f5etav projekt \u2013 kuidas saaks t\u00f6\u00f6stuses v\u00e4hem raisata.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 Vaata teostatud projekti<\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n

\u201eJust selline l\u00e4henemine ongi praeguses majanduskeskkonnas oluline. Ettev\u00f5tted tahavad \u00fchelt poolt suurendada m\u00fc\u00fcki ja teiselt poolt v\u00e4hendada kulu, mis toob esimese m\u00f5ttena p\u00e4he tootmisv\u00f5imsuse laiendamise. Tegelikult v\u00f5iks enne uue pinna v\u00f5i seadme rajamist vaadata, kas olemasolevat tootmist on v\u00f5imalik t\u00f5husamaks muuta,\u201c selgitab ta. \u201eSee ei ole mingi lahendus, kui energiahinna t\u00f5ttu pannakse tehas seisma. Tuleb vaadata laiemat pilti ja k\u00fcsida, kas ettev\u00f5tte juhtidel on oma protsessidest tervikuna \u00fclevaade olemas. Konkurentsiv\u00f5ime ei pruugi tulevikus tulla enam ainult soodsamast energia- v\u00f5i t\u00f6\u00f6j\u00f5u hinnast, vaid j\u00e4rjest rohkem sellest, kui targalt ettev\u00f5te olemasolevaid ressursse kasutab.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Automatiseerimise ja digilahenduste kasutuselev\u00f5tt v\u00f5ib Killingu hinnangul seda protsessi toetada, kuid ka siin tuleb vaadata tervikut. \u201eV\u00f5ib juhtuda, et samal ajal k\u00fctab t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te tootmises eurosid korstnasse. \u00dckski AI ega LED-lamp ei vii alla auto k\u00fctusekulu ning sama loogika kehtib heitsoojuse puhul. Usun, et tegemist on Eestis \u00fche suurema seni kasutamata potentsiaaliga ning heitsoojuse rakendamine v\u00f5iks l\u00e4hiaastatel muutuda senisest tavap\u00e4rasemaks. M\u00f5ne projekti puhul v\u00f5ib investeering end \u00e4ra tasuda kolme-nelja aastaga. See k\u00fcsimus ei puuduta \u00fcksnes suuri tehaseid, vaid ka v\u00e4iksemates tootmis\u00fcksustes v\u00f5ib leiduda lahendusi, mille tasuvusaeg on m\u00f5istlik ning mis aitavad \u00fchtaegu v\u00e4hendada kulusid ja keskkonnam\u00f5ju.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u201eTeine sama t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ressurss on vesi,\u201c lisab Killing. \u201eN\u00e4iteks autoklaavide jahutamisel v\u00f5idakse kasutada puhast kaevuvett, mis p\u00e4rast soojenemist kanalisatsiooni suunatakse. Selle asemel v\u00f5iks soojenenud vett koguda ja kasutada hiljem m\u00f5nes teises protsessis. Nii s\u00e4\u00e4stab korraga vett ja energiat, eriti arvestades, et vee hind on samuti t\u00f5usuteel. Eestis on olnud palju raiskamist ja seni pole meil veeprobleeme v\u00e4ga teravalt olnud, kuid n\u00fc\u00fcd hakkavad need teemad juba tekkima.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Tehnoloogiate valikul soovitab ta v\u00e4ltida m\u00f5tet, et t\u00f6\u00f6stuse tulevikule on \u00fcks universaalne lahendus. Tuul, p\u00e4ike, vesinik, soojuspumbad, elektroodkatlad ja teised tehnoloogiad v\u00f5ivad k\u00f5ik olla vajalikud, kuid nende sobivus s\u00f5ltub konkreetsest tootmisest. Tehnoloogia tuleb valida vastavalt kliendile ja ettev\u00f5ttele, mitte minna lihtsalt trendiga kaasa. Ta nendib, et kindlasti ei ole Filtri inseneride eesm\u00e4rk kellelegi moodsat seadet p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida, vaid leida terviklahendus, mis aitab kasutada energiat ja muid ressursse t\u00f5husamalt, v\u00e4hendada kulu ning tagada tootmise t\u00f6\u00f6kindluse.<\/p>\n\n\n\n

Tehisintellekt on energeetika ja t\u00f6\u00f6stuse m\u00e4ngureegleid juba muutnud<\/h2>\n\n\n\n

AI areng on m\u00f5jutanud tugevalt ka elektrifitseerimisega seotud turgu, mis on muutunud aktiivsemaks ning kus see v\u00e4ljendub Killingu hinnangul nii hindades kui ka tarneaegades. \u201eInsenerit\u00f6\u00f6s saab tehisintellektist olla kasu n\u00e4iteks eelt\u00f6\u00f6de, arvutuste ja tarnevalikute tegemisel, kuid l\u00f5plik vastutus peab j\u00e4\u00e4ma inimesele. Pimesi inseneerias AI-d uskuda on keeruline. Ta on v\u00e4ga hea t\u00f6\u00f6riist, aga AI ei hakka vastutama ohutuse eest ega selle eest, et lahendus minu tootmises p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tab. Tootmised on erinevad ja standardseid lahendusi on v\u00e4he. Mina ei julgeks AI-l lasta s\u00f6\u00f6giseeni m\u00e4\u00e4rata, sest kui ta eksib, siis lihtsalt vabandab. See on ju ohtlik. Seega ei tasu ka seadmeid valida ainult AI abiga.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Selle asemel v\u00f5iks ettev\u00f5tete jaoks saada olulisemaks protsessip\u00f5hine m\u00f5tlemine. \u00dcksikseadme ostmise asemel tuleks vaadata kogu lahenduse elukaart, arvestada tipukoormuste ja tegeliku vajadusega ning v\u00e4ltida nii \u00fcle- kui ka aladimensioneerimist. Killingu s\u00f5nul peaks hea lahendus algama auditist ja tasuvusarvutusest ning ulatuma projekteerimise, ehituse, k\u00e4ivitamise ja hoolduseni. Seejuures muutub j\u00e4rjest olulisemaks ka varustuskindlus, sest hetkeseis Euroopa energias\u00fcsteemis, geopoliitilised pinged ja kasvav elektrifitseerimine t\u00e4hendavad, et ettev\u00f5tetel ei ole m\u00f5istlik s\u00f5ltuda ainult \u00fchest energiaallikast. \u201eEi saa ainult loota tuulele, p\u00e4ikesele, \u00f5lile, gaasile v\u00f5i puidule. Meie rakendame oma lahendustes eri tehnoloogiaid, sealhulgas elektroodkatlaid<\/a>, soojuspumpasid<\/a>, salvestust ja teisi lahendusi, et energia tootmine oleks paindlikum ja mitmekesisem,\u201c \u00fctleb Killing. \u201eT\u00f6\u00f6stuse jaoks t\u00e4hendab see suuremat varustuskindlust ja v\u00e4iksemat s\u00f5ltuvust \u00fche energiaallika hinnast v\u00f5i k\u00e4ttesaadavusest. T\u00f5husam energiakasutus aitab samal ajal v\u00e4hendada kulusid ja parandada konkurentsiv\u00f5imet.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Filter
Spirax Sarco EVC heitauru soojusvaheti<\/a> kasutab \u00f5hutusliinist v\u00e4ljuva auru soojusenergiat lisavee v\u00f5i protsessivee eelsoojendamiseks. Tootja andmetel v\u00f5ib lahenduse tasuvusaeg m\u00f5nes rakenduses j\u00e4\u00e4da \u00fche aasta piiresse, s\u00f5ltudes t\u00f6\u00f6re\u017eiimist ja energiakuludest.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ta m\u00f6\u00f6nab, et samal ajal tuleb arvestada, et riikide v\u00f5imalused ettev\u00f5tteid toetada on piiratud. \u201eMeie piirkonnas l\u00e4heb maksudest palju riigikaitsesse ja see on m\u00f5istetav. V\u00e4ikesed riigid ei suuda metsikutes kogustes t\u00f6\u00f6stusi toetada ja nende kulusid kompenseerida. Mina leian, et see on v\u00f5imalus meie t\u00f6\u00f6stustele, sest kui kaua suudab Saksamaa maksumaksja seda kinni maksta? M\u00f5istlik on oma muredega ise ja praegu tegeleda ning olla l\u00f5puks paremas seisus, kui toetused \u00e4ra kaovad. T\u00f6\u00f6stus ei saa j\u00e4\u00e4da ootama, milline tehnoloogia v\u00f5i toetusmeede j\u00e4rgmisena turule tuleb.\u201c<\/p>\n\n\n\n

FILTERi jaoks t\u00e4hendavad sellised muutused lisaks tehnilistele lahendustele ka j\u00e4relkasvu toetamist<\/a>. Ettev\u00f5te osaleb Rohetiigri ja Enerhacki tegevustes ning korraldab koolitusi<\/a>, et suurendada teadmisi energiakasutusest ning tulevikus vajalikest oskustest. Kui ettev\u00f5te suudab \u00fcles leida energia, vee ja soojuse, mida ta praegu kasutamata j\u00e4tab, v\u00f5ib seni m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud konkurentsieelis olla juba tehases olemas.<\/p>\n\n\n\n

FILTER<\/h2>\n\n\n\n

Valdkond: <\/strong>T\u00f6\u00f6stuslikud energia- ja veet\u00f6\u00f6tluslahendused, seadmed ja varuosad. FILTER teostab projekte auditist ja projekteerimisest kuni ehitamise, automatiseerimise, kasutuselev\u00f5tu ning hoolduseni.<\/p>\n\n\n\n

Asutatud:<\/strong> FILTER on 1992. aastal Eestis asutatud rahvusvaheline inseneriettev\u00f5te, mis tegutseb ka L\u00e4tis, Leedus, Soomes, Bulgaarias ja Poolas.

T\u00f6\u00f6tajaid: <\/strong>Filter AS \/ Filter Solutions O\u00dc 70, FILTERi grupis 200
K\u00e4ive: <\/strong>2025. aastal 37,61 miljonit eurot

Suurim tulevikuv\u00f5imalus: <\/strong>Kujuneda k\u00f5igil FILTERi koduturgudel t\u00f6\u00f6stus- ja energiasektori eelistatud protsessitehnoloogia partneriks.
Suurim v\u00e4ljakutse: <\/strong>Kogenud inseneride ja tehniliste spetsialistide nappus, sest keerukate t\u00f6\u00f6stuslahenduste loomiseks on vaja teadmisi, mida ei saa kiiresti omandada ega automatiseerida.<\/p>\n\n\n\n

AI m\u00f5ju: <\/strong>AI on meie sektoris tekitanud suure energian\u00e4lja, mis on kogu sektori pea peale keeranud. Teisalt muudab AI j\u00e4rgmise viie aasta jooksul insenerit\u00f6\u00f6 kiiremaks, aidates anal\u00fc\u00fcsida andmeid, v\u00f5rrelda lahendusi ja automatiseerida rutiinseid \u00fclesandeid. Inseneri see siiski ei asenda, sest AI ei vastuta ohutuse, seadmete sobivuse ega protsessi stabiilsuse eest.

Soovitus Eesti ettev\u00f5tjatele:<\/strong> Nii nagu tulu kasvatamine n\u00f5uab aktiivset m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6d, n\u00f5uab kulu v\u00e4hendamine j\u00e4rjepidevat optimeerimist. Energiaarvet ei tasu v\u00f5tta paratamatusena \u2013 sageli on seda v\u00f5imalik m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada protsesse m\u00f5\u00f5tes, kadusid tuvastades ja olemasolevaid ressursse targemalt kasutades.<\/p>\n\n\n\n

Artikli link: https:\/\/geeniusdigipro.delfi.ee\/artikkel\/120605948\/toostuse-jargmine-efektiivsushupe-voib-peituda-juba-olemasolevas-energias<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti t\u00f6\u00f6stus seisab korraga mitme muutuse ristteel, sest energiahindade surve, kasvav vajadus varustuskindluse j\u00e4rele, taastuvenergia suurem osakaal ja tehisintellekti kiire areng muudavad nii tootmise korraldamist kui ka investeerimisotsuseid. <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":25343,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[707,406,228,96],"solution_type":[],"class_list":["post-25342","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","tag-efektiivsus","tag-tark-toostus","tag-tulevikule-motlev","tag-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25342"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25342\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":25352,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25342\/revisions\/25352"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25342"},{"taxonomy":"solution_type","embeddable":true,"href":"https:\/\/filter.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/solution_type?post=25342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}