Maagaasi kõrge hind paneb tööstusettevõtteid enne kütteperioodi alternatiive otsima. Põlevkiviõli võib olla üks võimalus, eriti kui mahuti ja põleti on varasemast alles. Kui kogu õlisüsteem tuleb uuesti rajada, ei pruugi soodsam kütusepakkumine aga soojuse hinda vähendada. Seetõttu tasub põlevkivi ja maagaasi kõrval võrrelda ka gaasi torutrassist sõltumatuid lahendusi nagu vedelgaas (LPG) ning veeldatud maagaas (LNG).
Nagu elus ikka, on odavus suhteline mõiste. Ühes tehases võib olemasolev põlevkiviõli taristu anda mõistliku varukütuse, teises on praktilisem lisada maagaasile LPG võimalus. Valik sõltub peamiselt katlamajast, tarbimise erisustest ja tootmisprotsessist.
Odavam kütus ei pruugi anda odavamat auru
Kütuse hinnapakkumist on lihtne võrrelda eurodes megavatt-tunni kohta. Tehase jaoks on olulisem, mis maksab üks megavatt-tund tootmisse jõudvat kasulikku soojust. Kui toodate auru, mõjutavad tulemust peale kütusehinna ka katla kasutegur, toitevee temperatuur, kondensaadi tagastus ning kaod auru ja kondensaaditorustikus.
Võrdlusse kuuluvad ka võrgutasu või transport, mahuti rent, vajadusel põleti muutmine, gaaskütuste puhul aurustamiseks vajalik energia, hooldus ning võimalikud heite ja lubadega seotud kulud. Uue lahenduse puhul tuleb lisada investeering. Harva kasutatava varukütuse puhul tasub omakorda hinnata, kui palju maksaks tootmisseisak, mida teine kütus aitaks vältida.
Millist alternatiivi kaaluda?
Toruga maagaas on olemas, varukütust ei ole
Maagaas on kõige lihtsamini kasutatav kütus. Selle kvaliteet on ühtlane, kütust ei ole vaja objektil vedelikuna ladustada ning tavaliselt hooldatakse peamiselt gaasirongi ja põletit.
Kõrge hinna või tarnekatkestuse korral jääb ettevõte aga ühest kütusest sõltuma. Sellises olukorras tasub läbi arvutada LPG-varukütuse võimalus. Oma praeguse hinnataseme, saadavuse ja kiire rakendatavuse tõttu on see hetkel tugevaim praktiline hinnariski maandaja. Selle põlemine on kvaliteetsem ning hooldus lihtsam kui põlevkiviõli puhul.
Mahutis hoitav LPG aurustatakse enne põletisse suunamist. Lahendus vajab piisava suurusega mahutit ja aurustit, aurustamiseks vajalikku soojust, torustikku, rõhu reguleerimist ning sobivat põletit ja juhtimist. Olemasoleva maagaasipõleti sobivust LPG-ga ei saa eeldada, see tuleb koos seadme tootja ja pädeva paigaldajaga üle kontrollida. Projekti juurde kuuluvad ka objekti ohutus- ja paigaldisnõuded, mida selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Kui mahuti, torustik ja kahe kütusega põleti on valmis, võib ühelt kütuselt teisele ümberlülitamine olla kiire, umbes 10 kuni 15 minutit. See võimaldab kasutada LPG-d gaasitarne katkestuse või hinnatõusu ajal ning minna hiljem maagaasile tagasi.
Kui LPG-varujaam pakub teile huvi, saatke meile tehniline ülesanne ja arutame koos võimalusi.
Maagaas on olemas ja vana õlitaristu on säilinud
Põlevkiviõli võib olla mõistlik varukütus, kui mahuti, torustik, pumbad ja sobiv põleti on juba olemas ning töökorras. Sel juhul võib olemasoleva süsteemi korrastamine nõuda vähem investeeringut kui täiesti uue kütusejaama rajamine. Pelgalt see, et seadmed on alles, ei tähenda siiski, et need oleksid kohe kasutusvalmis.
Enne käivitamist tuleb kontrollida mahutit, torustikku, pumpasid, ventiile ja tihendeid ning mahutis seisnud kütuse omadusi. Oleme näinud juhtumeid, kus vana vedelkütusesüsteemi taaskäivitamise järel tuli lühikese aja jooksul lekkeid parandada. Sõltuvalt põlevkiviõli fraktsioonist ja seisukorrast võivad muutuda ka voolavus ning eelsoojenduse vajadus.
Kui vana õlisüsteem vajab põhjalikku ümberehitust, tasub selle maksumust võrrelda LPG-jaama ja põletimuudatuste kuluga. Alles siis selgub, kas põlevkiviõli ostuhind annab tegeliku eelise.
Tehas töötab ainult põlevkiviõlil
Kui põlevkiviõli on juba põhikütus, võib LPG pakkuda teist kütusevõimalust ja vähendada sõltuvust õlisüsteemi tööst. Õli puhul vajavad tähelepanu näiteks filtrid, düüsid, mahuti, torustik ning katla suitsukäigud. Kui kütuse kvaliteet muutub, võib muutuda ka põleti seadistus ja hooldusvajadus. LPG-le üleminek vajab aga uut gaasitaristut, mille investeering või rent peab arvutuses sees olema.
Ka heidet tasub võrrelda. Kliimaministeeriumi avaldatud 2022. aasta KHG jalajälje juhendis on kütuses sisalduva energia ühe kilovatt-tunni põletamise eriheitetegur maagaasil 0,199, LPG-l 0,230 ning põlevkiviõli kergel ja raskel fraktsioonil vastavalt 0,267 ja 0,279 kg CO₂ ekvivalenti. Need arvud kirjeldavad otsest heidet kütuse energiaühiku kohta, mitte ühe megavatt-tunni toodetud auru või soojuse heidet ega kogu tarneahela mõju.
Heite mõõtmise, loa ja võimalike puhastusseadmete nõuded sõltuvad põletusseadme võimsusest, vanusest hooldatusest, kütusest ja kasutusviisist. Ühte reeglit kõigile katlamajadele ei ole. Lähtekohaks sobib Kliimaministeeriumi ülevaade keskmise võimsusega põletusseadmete nõuetest. Kui 2025. a hakkasid kehtima uued heite piirväärtused olemasolevatele põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega üle 5 MWth, siis 2030. aastal hakkavad uued heite piirväärtused kehtima ka põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega 1 MWth kuni 5 MWth (kaasa arvatud). Kõik need tingimused tuleb enne kütusevahetust objekti kaupa üle kontrollida. Eraldi peaks pikemas vaates võtma põlevkiviõli investeeringu tegemisel arvesse ka uute piirväärtuste saavutamiseks vajaliku puhastusseadmete investeeringumaksumuse.
Kui teema pakub huvi, siis saada FILTER inseneridele päring täiendava lahenduse esmaseks hindamiseks.
Gaasitoru puudub ja tarbimine on suur
Kui tootmine asub põhigaasitrassidest eemal, siis suure ja ühtlase tarbimise korral tasub kaaluda LNG-d. See on veeldatud maagaas, mis tuuakse objektile mahutiga ja aurustatakse enne kasutamist. Maagaas jahutatakse veeldamiseks ligikaudu temperatuurini −162 °C; vedelal kujul võtab see umbes 600 korda vähem ruumi.
LNG vastuvõtmiseks ja taasgaasistamiseks on kohapeal vaja luua LNG-jaam, kuhu kuulub ohutusala, üks või mitu krüogeenset mahutit koos aurustusseadmete komplektiga, sobiv põleti ja gaasirong. Aurustid muundavad kütuse vedelast olekust gaasilisse. Enne tarbimispunkti (nt katel) vähendatakse maagaasi rõhk konkreetse kliendi jaoks vajalikule tasemele.
LNG tehasesse jõudmine ei käi läbi põhigaasitrassi, kuid on ikkagi maagaas. Seetõttu ei pruugi LNG ja torugaasi hind liikuda teineteisest sõltumatult. Suure tarbimise korral võib LNG taristu olla põhjendatud. Väiksema või ebaregulaarse koormuse puhul tuleb tasuks seda võrrelda LPG-ga.
Saada meile oma tehniline ülesanne ja arutame teile sobivaid lahendusi.
Kui tänane küttekulu soosib alternatiive otsima
Esmaseks võrdluseks on abi viimase 12 kuu kütusekulust, koormusest ja olemasolevate seadmete andmetest. Tooge võimaluse korral välja:
- praegune kütus, tehase aastatarbimine, tipukoormus ja hooajalised kõikumised;
- olemasolevad katlad, põletid, mahutid ja torustikud ning nende seisukord;
- mahuti jaoks vaba ruum, kütuseveoki ligipääs ja tootmisprotsessi nõuded;
- eesmärk: soodsam põhikütus, varukütus seisaku vältimiseks või võimalus kütuste vahel valida;
- võrreldavad kütusepakkumised koos transpordi või võrgutasuga.
FILTER insener aitab nende andmete põhjal hinnata, kas teie tehases tasub kõigepealt uurida LPG-jaama, olemasoleva põlevkiviõli süsteemi kasutamist või LNG-lahendust.
Kütuse valikut ei pea alustama valmis tehnilisest ülesandest. Võta FILTER inseneriga ühendust ka siis, kui kõik lähteandmed ei ole veel koos.
Vaatame üle teie katlamaja, aitame põleti valiku ja kütusevahetusega ning vajaduse korral projekteerime lahenduse, paigaldame ja automatiseerime, käivitame ning häälestame ja hooldame.
Mis on maagaas?
Maagaas on peamiselt metaanist koosnev gaaskütus, mis jõuab toruühendusega tehasesse gaasivõrgu kaudu.
Maagaasi on lihtne kasutada põhikütusena, kuid tehas sõltub selle hinnast ja gaasitarne toimimisest. Suure tarbimise korral tasub seetõttu hinnata, kas olemasolevale katlamajale oleks mõistlik lisada teine kütusevõimalus.
Mis on LPG?
LPG on veeldatud naftagaas (Liquefied Petroleum Gas): propaan, butaan või nende segu. Seda hoitakse mahutis vedelikuna ning enne põletamist kasutatakse seda gaasilisel kujul. Suure tööstusliku tarbimise korral tuleb tagada piisav aurustumisvõimsus; selleks võib lahendus vajada eraldi aurustit ja soojusallikat. LPG-d hoitakse vedelikuna rõhu all.
Mis on LNG?
LNG on veeldatud maagaas (Liquefied Natural Gas), mis saadakse maagaasi jahutamisel ligikaudu temperatuurini −162 °C.
Vedelal kujul võtab maagaas umbes 600 korda vähem ruumi kui gaasilises olekus. Nii saab seda tarnida ka objektidele, millel puudub gaasitoruühendus.
Objektil vajab LNG krüogeenset mahutit ja aurustamist enne põletisse suunamist. Mahuti, tarne ja käitamise kulude tõttu tasub seda võrrelda eelkõige suurema ja ühtlasema tarbimise korral.
Mis on põlevkiviõli?
Põlevkiviõli on põlevkivi kuumutamisel saadav vedelkütus. Tootmisel saadavat õli töödeldakse eri fraktsioonideks, mille omadused võivad erineda.
Põlevkiviõli saab objektil mahutis hoida, kuid kasutamine eeldab sobivat põletit ja vedelkütuse etteandesüsteemi.
Põlevkiviõli võib olla mõistlik võimalus tehases, kus mahuti, torustik ja põleti on juba olemas ning töökorras. Uue õlisüsteemi puhul tuleb kütuse ostuhinnale lisada rajamise, hoolduse ja käitamise kulu.
Põlevkiviõli põletamise otsene kasvuhoonegaaside heide ühe kWh kütuseenergia kohta on suurem kui maagaasil ja LPG-l.
