Artikkel ilmus Geenius ja Eesti Ekspressi väljaandes “Eesti ettevõtluse tulevik 2026”
Eesti tööstus seisab korraga mitme muutuse ristteel, sest energiahindade surve, kasvav vajadus varustuskindluse järele, taastuvenergia suurem osakaal ja tehisintellekti kiire areng muudavad nii tootmise korraldamist kui ka investeerimisotsuseid. FILTER juhatuse liikme ja grupi tegevjuhi Egert Killingu hinnangul tasub uute lahenduste otsimise kõrval vaadata kriitilise pilguga ka seda, mis ettevõtetes juba olemas on, sest sageli läheb väärtuslik energia lihtsalt kaduma.
Tööd energeetikavaldkonnas Killingu sõnul jätkub, kuid tavapärasest erinevas vormis. Kui traditsiooniline tööstus on mõnevõrra rahulikum, siis energiamajanduses kasvatavad vajadust uued süsteemid ja muutuv tootmisstruktuur. Taastuvenergia suurem osakaal tähendab omakorda, et elektrisüsteem vajab rohkem paindlikkust ja kiiresti juhitavaid võimsusi. „Juhitavad võimsused üles ja alla reguleerimiseks on pärast desünkroniseerimist vajalikud. Taastuvenergia puhul on praegu rohkem vaja stabiliseerimist – kui päike ei paista või paneel ei tooda, suudame tootmist asendada kiiresti käivituvate võimsustega. Need on gaasimootorid ja nende osakaal on kasvamas.“
Energiaturu muutused sunnivad samal ajal tööstusettevõtteid senisest põhjalikumalt vaatama, kuidas nad oma energiaressursse kasutavad. 2022. aasta energiakriis tõi gaasihindade hüppega energiakulud teravalt juhtkondade lauale, kuid Killingu hinnangul ei tohiks efektiivsuse küsimus piirduda ainult hinnaga. Kui sisendenergia on kallis või ebastabiilne, tuleb vaadata, kas ettevõte kasutab iga energiakoguse maksimaalselt ära.
„Kuna Euroopas on gaasimahud praegu üsna kehvas seisus, siis on viimane aeg hakata vaatama sisendenergia kasutamist, olgu selleks gaas, õli või elekter. Tuleb küsida, kas sellest energiahulgast, mis sinu tehasesse tuleb, on ikka maksimum välja pigistanud.“
Vanade tehaste uus võimalus
Erinevalt paljudest uutest tootmisüksustest tegutseb Eestis endiselt palju tehaseid, mille hooned ja tehnilised süsteemid pärinevad aastakümnete tagusest ajast. See tähendab, et ei ole alati lihtne saada tervikpilti energiavoost ja protsessidest. „Meil on palju tööstusi, mille ajalugu ulatub nõukogude aega ning mille esimesed hooned ja mehhanismid võivad olla isegi 40–50 aastat vanad. Oleme selliste tehaste puhul teinud kaardistusi, et saada aru, kust näiteks toonased torud jooksevad ja kuidas süsteemid omavahel seotud on,“ räägib Killing.
Vahel pole kellelgi vanade seadmete kohta täpset teadmist, kust torustikud algavad või kus lõpevad. Ent just sellistes kohtades võib peituda märkimisväärne efektiivsuse potentsiaal. Filtri tehtav audit aitab tuvastada auru- ja soojakadu ning leida võimalusi, kuidas muidu kasutamata jääv energia uuesti protsessi suunata. Killing nimetab seda omamoodi efektiivsuspimeduseks ehk sageli kipub ettevõttes tähelepanu minema sellele, mida on lihtne märgata ja mille kohta on juhtkonnal lihtne investeerimisotsust teha. Ka rohepöörde valguses tegeletakse enamasti nähtavate asjadega, paigaldatakse andureid ja LED-lampe, kuid tähelepanuta jäävad nähtamatud kaod torude ja süsteemide sees, ehkki nende mõju on palju suurem.
Näitena toob Killing Eesti ühe suure toiduainetööstuse, kus kasutati palju gaasienergiat toodete soojendamiseks, samal ajal kui protsessi lõpus kasutati samade toodete jahutamiseks eraldi jahutusmasinaid. Inseneritöö tulemusel oli võimalik süsteemid omavahel siduda nii, et ahjudest pärinev jääksoojus ei läinud enam atmosfääri, vaid võeti protsessis uuesti kasutusele. See nõudis omajagu nuputamist ja inseneritööd, aga oli samas selgelt talupojamõistusega võetav projekt – kuidas saaks tööstuses vähem raisata.
„Just selline lähenemine ongi praeguses majanduskeskkonnas oluline. Ettevõtted tahavad ühelt poolt suurendada müüki ja teiselt poolt vähendada kulu, mis toob esimese mõttena pähe tootmisvõimsuse laiendamise. Tegelikult võiks enne uue pinna või seadme rajamist vaadata, kas olemasolevat tootmist on võimalik tõhusamaks muuta,“ selgitab ta. „See ei ole mingi lahendus, kui energiahinna tõttu pannakse tehas seisma. Tuleb vaadata laiemat pilti ja küsida, kas ettevõtte juhtidel on oma protsessidest tervikuna ülevaade olemas. Konkurentsivõime ei pruugi tulevikus tulla enam ainult soodsamast energia- või tööjõu hinnast, vaid järjest rohkem sellest, kui targalt ettevõte olemasolevaid ressursse kasutab.“
Automatiseerimise ja digilahenduste kasutuselevõtt võib Killingu hinnangul seda protsessi toetada, kuid ka siin tuleb vaadata tervikut. „Võib juhtuda, et samal ajal kütab tööstusettevõte tootmises eurosid korstnasse. Ükski AI ega LED-lamp ei vii alla auto kütusekulu ning sama loogika kehtib heitsoojuse puhul. Usun, et tegemist on Eestis ühe suurema seni kasutamata potentsiaaliga ning heitsoojuse rakendamine võiks lähiaastatel muutuda senisest tavapärasemaks. Mõne projekti puhul võib investeering end ära tasuda kolme-nelja aastaga. See küsimus ei puuduta üksnes suuri tehaseid, vaid ka väiksemates tootmisüksustes võib leiduda lahendusi, mille tasuvusaeg on mõistlik ning mis aitavad ühtaegu vähendada kulusid ja keskkonnamõju.“
„Teine sama tähelepanuväärne ressurss on vesi,“ lisab Killing. „Näiteks autoklaavide jahutamisel võidakse kasutada puhast kaevuvett, mis pärast soojenemist kanalisatsiooni suunatakse. Selle asemel võiks soojenenud vett koguda ja kasutada hiljem mõnes teises protsessis. Nii säästab korraga vett ja energiat, eriti arvestades, et vee hind on samuti tõusuteel. Eestis on olnud palju raiskamist ja seni pole meil veeprobleeme väga teravalt olnud, kuid nüüd hakkavad need teemad juba tekkima.“
Tehnoloogiate valikul soovitab ta vältida mõtet, et tööstuse tulevikule on üks universaalne lahendus. Tuul, päike, vesinik, soojuspumbad, elektroodkatlad ja teised tehnoloogiad võivad kõik olla vajalikud, kuid nende sobivus sõltub konkreetsest tootmisest. Tehnoloogia tuleb valida vastavalt kliendile ja ettevõttele, mitte minna lihtsalt trendiga kaasa. Ta nendib, et kindlasti ei ole Filtri inseneride eesmärk kellelegi moodsat seadet pähe määrida, vaid leida terviklahendus, mis aitab kasutada energiat ja muid ressursse tõhusamalt, vähendada kulu ning tagada tootmise töökindluse.
Tehisintellekt on energeetika ja tööstuse mängureegleid juba muutnud
AI areng on mõjutanud tugevalt ka elektrifitseerimisega seotud turgu, mis on muutunud aktiivsemaks ning kus see väljendub Killingu hinnangul nii hindades kui ka tarneaegades. „Inseneritöös saab tehisintellektist olla kasu näiteks eeltööde, arvutuste ja tarnevalikute tegemisel, kuid lõplik vastutus peab jääma inimesele. Pimesi inseneerias AI-d uskuda on keeruline. Ta on väga hea tööriist, aga AI ei hakka vastutama ohutuse eest ega selle eest, et lahendus minu tootmises päriselt töötab. Tootmised on erinevad ja standardseid lahendusi on vähe. Mina ei julgeks AI-l lasta söögiseeni määrata, sest kui ta eksib, siis lihtsalt vabandab. See on ju ohtlik. Seega ei tasu ka seadmeid valida ainult AI abiga.“
Selle asemel võiks ettevõtete jaoks saada olulisemaks protsessipõhine mõtlemine. Üksikseadme ostmise asemel tuleks vaadata kogu lahenduse elukaart, arvestada tipukoormuste ja tegeliku vajadusega ning vältida nii üle- kui ka aladimensioneerimist. Killingu sõnul peaks hea lahendus algama auditist ja tasuvusarvutusest ning ulatuma projekteerimise, ehituse, käivitamise ja hoolduseni. Seejuures muutub järjest olulisemaks ka varustuskindlus, sest hetkeseis Euroopa energiasüsteemis, geopoliitilised pinged ja kasvav elektrifitseerimine tähendavad, et ettevõtetel ei ole mõistlik sõltuda ainult ühest energiaallikast. „Ei saa ainult loota tuulele, päikesele, õlile, gaasile või puidule. Meie rakendame oma lahendustes eri tehnoloogiaid, sealhulgas elektroodkatlaid, soojuspumpasid, salvestust ja teisi lahendusi, et energia tootmine oleks paindlikum ja mitmekesisem,“ ütleb Killing. „Tööstuse jaoks tähendab see suuremat varustuskindlust ja väiksemat sõltuvust ühe energiaallika hinnast või kättesaadavusest. Tõhusam energiakasutus aitab samal ajal vähendada kulusid ja parandada konkurentsivõimet.“
Ta möönab, et samal ajal tuleb arvestada, et riikide võimalused ettevõtteid toetada on piiratud. „Meie piirkonnas läheb maksudest palju riigikaitsesse ja see on mõistetav. Väikesed riigid ei suuda metsikutes kogustes tööstusi toetada ja nende kulusid kompenseerida. Mina leian, et see on võimalus meie tööstustele, sest kui kaua suudab Saksamaa maksumaksja seda kinni maksta? Mõistlik on oma muredega ise ja praegu tegeleda ning olla lõpuks paremas seisus, kui toetused ära kaovad. Tööstus ei saa jääda ootama, milline tehnoloogia või toetusmeede järgmisena turule tuleb.“
FILTERi jaoks tähendavad sellised muutused lisaks tehnilistele lahendustele ka järelkasvu toetamist. Ettevõte osaleb Rohetiigri ja Enerhacki tegevustes ning korraldab koolitusi, et suurendada teadmisi energiakasutusest ning tulevikus vajalikest oskustest. Kui ettevõte suudab üles leida energia, vee ja soojuse, mida ta praegu kasutamata jätab, võib seni märkamata jäänud konkurentsieelis olla juba tehases olemas.
FILTER
Valdkond: Tööstuslikud energia- ja veetöötluslahendused, seadmed ja varuosad. FILTER teostab projekte auditist ja projekteerimisest kuni ehitamise, automatiseerimise, kasutuselevõtu ning hoolduseni.
Asutatud: FILTER on 1992. aastal Eestis asutatud rahvusvaheline inseneriettevõte, mis tegutseb ka Lätis, Leedus, Soomes, Bulgaarias ja Poolas.
Töötajaid: Filter AS / Filter Solutions OÜ 70, FILTERi grupis 200
Käive: 2025. aastal 37,61 miljonit eurot
Suurim tulevikuvõimalus: Kujuneda kõigil FILTERi koduturgudel tööstus- ja energiasektori eelistatud protsessitehnoloogia partneriks.
Suurim väljakutse: Kogenud inseneride ja tehniliste spetsialistide nappus, sest keerukate tööstuslahenduste loomiseks on vaja teadmisi, mida ei saa kiiresti omandada ega automatiseerida.
AI mõju: AI on meie sektoris tekitanud suure energianälja, mis on kogu sektori pea peale keeranud. Teisalt muudab AI järgmise viie aasta jooksul inseneritöö kiiremaks, aidates analüüsida andmeid, võrrelda lahendusi ja automatiseerida rutiinseid ülesandeid. Inseneri see siiski ei asenda, sest AI ei vastuta ohutuse, seadmete sobivuse ega protsessi stabiilsuse eest.
Soovitus Eesti ettevõtjatele: Nii nagu tulu kasvatamine nõuab aktiivset müügitööd, nõuab kulu vähendamine järjepidevat optimeerimist. Energiaarvet ei tasu võtta paratamatusena – sageli on seda võimalik märkimisväärselt vähendada protsesse mõõtes, kadusid tuvastades ja olemasolevaid ressursse targemalt kasutades.
Artikli link: https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120605948/toostuse-jargmine-efektiivsushupe-voib-peituda-juba-olemasolevas-energias
